Eelmine reede tuletas mulle taas vana tõde: kui plaani ei tee, läheb kõik metsa – aga kui plaani teed, läheb ainult plaan metsa. Õnneks seekord saime läbi ilma suuremate kahjudeta. Nimelt seisime silmitsi ühe klassikalise IT-projekti – serverite füüsilise kolimisega. Mis võiks minna valesti, eks? (Spoiler: kõik, kui plaani pole.)

Neli osapoolt, üks siht ehk projektis osalesid:

• kolimisfirma, kes füüsiliselt kolis seadmeid ja servereid,
• internetiteenuse pakkuja, kes tõstis ühenduse vanalt aadressilt uuele,
• serveriruumi haldaja, kes andis meie seadmetele ja serveritele uue kodu,
• ning meie enda tubli tiim, kes kõige eest lõppkokkuvõttes vastutas.

Kooskõlastamisi, ajagraafikute arutelusid ja sõltuvusi oli nagu tordil kihte. Kui üks lüli oleks alt vedanud, oleks kogu ahel lagunenud. Õnneks olid meil eelnevalt korralikult kaardistatud tegevused, määratud vastutajad ning paigas ajakava. Riskid, nagu näiteks viivitus ühenduse taastamisel või kolimisfirma eksimine aadressiga (päriselt – seda on neil juhtunud!), olid varakult läbi mõeldud ja maandatud.

Mida õppisime?

Harjutamine teeb meistriks. See polnud meie esimene projekt, aga kindlasti üks paremini planeeritutest. Projektiplaan aitas meil tuvastada kitsaskohad juba enne, kui need jõudsid probleemiks kujuneda. Ja kui midagi hakkas viltu vedama, oli kohe näha, mis sõltuvused sellega seotud on ja kellele helistada.

Samuti kinnitas see kogemus, kui oluline on riskihaldus. IT Kolledži E-ITSPEA kursuse materjalid räägivad sellest põhjalikult: riskide tuvastamine, hindamine, maandamine ja jälgimine on iga projekti südames. Meie puhul tähendas see näiteks seda, et meil oli varuplaan juhuks, kui internetiühendus ei taastuks õigeks ajaks – õnneks jäi see osa plaanist kasutamata, aga hea oli, et see olemas oli.

Mida järgmisel korral paremini teha?

Kui projektiplaanil on miljon alajaotust ja Exceli tabel ulatub horisontaalselt neljanda ekraanini, siis võib juhtuda, et unustad lõuna planeerida. Jep, just nii läkski. Terve päeva sagisime ringi, ajasime kaableid taga ja lahendasime jooksvaid muresid – ja mingil hetkel avastasime, et kõik on näljased ja kerged zombid.

Tulevikus lisame kindlasti plaani ka lõunapausi – sest nagu öeldakse, “näljane admin on vihane admin.”

Kokkuvõtteks – IT-projektide puhul pole plaan lihtsalt “nice to have”, vaid ellujäämise küsimus. Iga tund planeerimist säästab vähemalt kaks tundi kriisihaldust. Ja kui lisad sinna ka lõuna, on kõik veelgi paremini.

Intellektuaalomand on kaasaegse ühiskonna üks olulisemaid varasid: ideed, looming, leiutised ja brändid mõjutavad nii meie majandust kui ka kultuuri. World Intellectual Property Organization (WIPO) eestvedamisel on loodud intellektuaalomandimudeli rahvusvaheline raamistik, mis reguleerib patentide, autoriõiguste, kaubamärkide, disainikaitse ja litsentsidega seonduvat. Ent iga süsteemi tugevad küljed võivad ajas muutuda – tehnoloogia areneb, turgude vajadused muutuvad.

(veel …)

Virginia Shea netiketikäsud on olnud internetisuhtluse aluseks alates 1990-ndatest ning need tekkisid praktilisest vajadusest – tuua selgust kiiresti kasvavasse ja üha eriskummalisemaks muutuvasse Interneti maailma, pakkudes oma ettepanekud viisakaks ja konfliktivabaks suhtluseks. Ta koondas kokku enimlevinud mitte-ametlikud kokkulepped, mis olid aja jooksul välja kujunenud meililistides ja veebifoorumites. Väga suureks inspiratsiooniks olid Usenetis vaikimisi välja kujunenud kokkulepped, millest inspireerituna tekkisidki kümme käsku.

(veel …)

Elame edumeelses digiriigis, kus e-teenused, e-valitsus ja e-tervise süsteemid on igale poole integreeritud ning digiteenuste kasutamine on üks Euroopa suuremaid . Samas peame arvestama, et selle digitaalse mugavusega kaasneb ka ka varjukülg: jälgimiskapitalism ja digiaediku (digital enclosure) oht.​ Kuidas on olukord Eestis, kas meie e-teenused küsivad rohkem kui nad võivad ja peavad?

(veel …)

Eesti uudisteportaalid sotsiaalmeedias

Jälgisin kaks nädalat sotsiaalmeedias Eesti suurimaid väljaandeid ja olen positiivselt üllatunud, lööktöökorras ei tehta midagi, postitused on professionaalsed ja päevakajased. Mäletan paari aasta taguseid aegu, kui sotsiaalmeediakanalites tehti 1-2 postitust ja konto jäeti seisma. Positiivselt paistab silma postimees.ee, kes postitab Facebooki olulisemaid uudiseid ja vastab kommentaarides inimeste kommentaaridele. Postimees.ee paistab positiivselt silma ka Instagramis, kuhu ei dubleerita igavalt Facebooki sisu, vaid postitatakse tavaliselt lühivideosid.

(veel …)

E-post on vanem kui Internet?

1971. aastal, mitmeid aastaid enne Inteneti sündi saatis Massachusettsi arvutiinsener Ray Tomlinson esimese tekstisõnumi ARPANETi kaudu ning tema leiutas ka tänaseni kasutatava e-posti aadressite standardi kujul kasutaja@server. Mõned aastad hiljem ühendatakse paari riigi arvutivõrgud Euroopas USA-s asuva ARPANET võrguga ja kasutusele võtakse termin Internet.

(veel …)

Internet – vaiksest algusest ülemaailmseks revolutsiooniks

Kui interneti eelkäijad (ARPANET jne) 1960.–1970. aastatel tasapisi tekkisid, ei osanud ilmselt keegi aimata, millise pöörase arengu see võrgustik kunagi läbi teeb. Algselt kujuneski see välja sõjaväe- ja teadusasutuste omavahelise suhtluse lihtsustamiseks. Kasutajate jaoks tähendas Interneti algusaastad põhiliselt staatiliste kodulehtede sirvimist ja Usenet postituste lugemist dial-up ühenduse toel, mis tegi veebilehtede laadimise aeganõudvaks ja kannatust testivaks. Mõned meist veel mäletavad lauset “ära praegult telefoni kasuta, lähen Internetti” ja lootsid, et ühendus ei katke kõige vajalikumal hetkel.

(veel …)