Hiljuti tuli avalikuks, et Eesti politsei katsetas Tallinna kesklinnas Hiinast pärit näotuvastustehnoloogiat, eesmärgiga leida tagaotsitavaid isikuid. Uudise avaldas Eesti Ekspress 15. mail 2025: “See oli katseprojekt”: politsei otsis Hiinast toodud näotuvastussüsteemiga Tallinnas kurjategijaid.
Katse tulemus? Kasu null. Ühtegi kurjategijat ei tabatud, kuid Tallinna tänavatel kõndinud inimeste näod skaneeriti süsteemis, mille päritolu ja eetiline raamistik on vähemalt küsitavad.
See toob meid olulise küsimuseni: Kas mõni IT-tehnoloogia, näiteks näotuvastus, saab olla oma olemuselt ehk a priori eetiline või ebaeetiline?
Hiina näide – kas näotuvastus on mugav või hirmutav?
Hiinas on näotuvastus jõudnud argielu igasse aspekti.
- Maksmiseks ei ole vaja telefoni ega kaarti – piisab näost. Jalutad poodi, naeratad kaamerasse ja makse ongi tehtud.
- Samal ajal on see osa riiklikust kontrollisüsteemist, mis jälgib pidevalt inimeste liikumist, kontakte ja isegi meeleolusid. Tulemuseks on sotsiaalne skoor, mis määrab, kas saad reisida, tööd leida või isegi laenu võtta.
Hiina näide näitab hästi, kuidas sama tehnoloogia võib olla ühtaegu kasulik ja ohtlik – küsimus pole ainult selles, kuidas me seda kasutame, vaid ka milleks see on loodud.
Eestis sama tehnoloogia, kuid ilma avaliku aruteluta
Kui Eesti politsei kasutas sarnast tehnoloogiat – isegi kui see toimub “katseprojekti” nime all – siis ei saa me mööda vaadata küsimustest:
- Kuidas andmeid töödeldi?
- Kas inimesi teavitati?
- Kas see rikub eraelu puutumatust?
Näotuvastuse olemus seisneb inimeste identifitseerimises ilma nende aktiivse osaluseta, ja kui see toimub avalikus ruumis, võib eetiline probleem olla juba süsteemi enda sees.
Kas tehnoloogia saab olla neutraalne?
Tavaliselt öeldakse, et “tehnoloogia iseenesest pole hea ega halb – kõik sõltub kasutajast.” Kuid selle väite juures jäetakse tihti tähelepanuta üks oluline aspekt:
Tehnoloogia disain võib juba eos kanda eetilisi valikuid.
- Näotuvastus on loodud jälgimiseks.
- Sotsiaalmeedia algoritmid on loodud sõltuvust tekitama.
- Teatud tarkvara võib olla loodud andmete kogumiseks ilma loata.
Sellistel juhtudel ei saa enam väita, et tehnoloogia on “neutraalne” – see on “unethical by design” ehk ebaeetiline juba oma ehituselt.
Kokkuvõtteks: tehnoloogia pole kunagi päriselt neutraalne
Näotuvastus võib olla kasulik – kadunud laste leidmisel, lennujaamade turvalisuse tagamisel, isegi mugaval maksmisel. Kuid see ei tee seda automaatselt eetiliseks.
Kui tehnoloogia disainitakse jälgimiseks, siis tuleb seda ka eetiliselt hinnata juba enne, kui esimene kaamera üles pannakse.
Eesti ühiskond väärib läbipaistvust, selget eetilist raamistikku ja avalikku arutelu, enne kui me lubame oma tänavatele vaikseid, kuid kõikjalolevaid jälgimissilmi.