Elame edumeelses digiriigis, kus e-teenused, e-valitsus ja e-tervise süsteemid on igale poole integreeritud ning digiteenuste kasutamine on üks Euroopa suuremaid . Samas peame arvestama, et selle digitaalse mugavusega kaasneb ka ka varjukülg: jälgimiskapitalism ja digiaediku (digital enclosure) oht. Kuidas on olukord Eestis, kas meie e-teenused küsivad rohkem kui nad võivad ja peavad?
eesti.ee kasutab küpsiseid meie külastajate analüüsimiseks, kas see on vajalik riiklikul teenusel? Iga liigitus, mida me teeme jätab niigi jälje, väike nupuvajutus igal lehel lükkab käima tagataustal protsessid mida iga inimene ei oskagi jälgida ja ei tea. Kas lisaks nendele on vaja meid veel analüüsida või piisaks olemasolevatest andmetest?
delfi.ee privaatsuse haldur annab meile teada, et 773 küpsist on kasutusel meie personaliseerimiseks, 267 küpsist on kasutusel geolokatsiooniks ja nimekirja lõpetab 788 reklaamiküpsist. Kas tõesti on kõiki neid küpsiseid vaja, et meile näidata pesupulbri reklaami ja meelitada meid klikkima mõnel e-poe reklaamil?
Teistest allikatest pärit andmete seostamine ja ühendamine
Andmed teie tegevuse kohta selles teenuses võidakse seostada ja kombineerida muude teid puudutava ja mitmesugustest allikatest pärinevate andmetega (näiteks teie tegevus mõnes teises veebiteenuses, teie kliendikaardi kasutus kaupluses või teie vastused küsitlusele), et toetada käesolevas teatises selgitatud eesmärke.
delfi.ee kasutajal on kohustuslik nõustuda “Teistest allikatest pärit andmete seostamine ja ühendamine” küpsistega ehk meil ei ole võimalik loobuda andmete seostamisest ja kombineerimisest. Igaks juhuks täpsustan, et nende küpsistega pead nõustuma ka siis, kui oled ostnud Delfi Digipaketi ehk maksad neile.
Eestis, nagu ka mujal maailmas, on jälgimiskapitalism ja digiaedik tõusvad nähtused, mis mõjutavad meie igapäevaelu. Kõik veebilehed meie ümber jälgivad meid ja koguvad meie andmeid, kuid me ei tea kuidas need andmed on hoitud ja kes nendele ligi pääseb.
Vaadates tulevikku läbi puhaste valgete prillide võime loota, et meie kohta kogutud andmed on hästi hoitud, kuid väga tihti tuleb ette panna mustad prillid ja tõdeda, et meie andmed on lekkinud. Iga teise eestlase isikukood, ostuinfo ja kontaktandmed lekkisid 2024. aastal apteegi- ja haiglakaupadega tegeleva Allium UPI süsteemist. Kas kõiki neid andmeid oli vaja säilitada ning milliseid andmeid veel koguti, mida veel ei jõutud varastada?
Pigem on täna suurem tõenäosus, et andmed lekivad, kui see et nad ei leki. Jälgi millele annad oma nõusoleku ja mõtle, ennem kui enda isikuandmed maha müüd!