IT-valdkond on täna endiselt üks kiiremini arenevaid ja mitmekesisemaid tööturge, kus edu saavutamiseks pole alati vaja klassikalist kõrgharidust, kuid selle rolli ei saa ka alahinnata. Millal piisab kutsetunnistusest või sertifikaadist, või piisab AI kasutamisest? Millal on hädavajalik akadeemiline diplom? Ning kus asetseb selles pildis näiteks TalTech IT Kolledž ?
Klassikaline kõrgharidus: süvitsi ja laiapõhjaliselt
Klassikaline kõrgkoolidiplom, nagu bakalaureus või magistrikraad, pakub tugeva teoreetilise baasi, kriitilise mõtlemise oskuse ja pikaajalist karjääripotentsiaali. See haridustee sobib hästi neile, kes soovivad süvitsi minna, näiteks teadustööd teha, arhitektuuri või keerukate süsteemide disaini kallal töötada. Samuti avab see ukse rahvusvahelistele töökohtadele ja kõrgematele juhtimisrollidele, kus diplom on sageli eelduseks.
Miinuseks võib olla pikk õppeaeg ja suhteliselt teoreetiline sisu, mis ei pruugi kohe praktikasse rakenduda. Samuti ei pruugi kõik tööandjad nõuda akadeemilist kraadi – eriti kiiresti muutuvas valdkonnas, kus praktilised oskused on esikohal.
Rakendus- ja kutsekõrgkool: kesktee praktilisuse ja teooria vahel
Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplom, näiteks rakendus-kõrgharidus, ühendab akadeemilise lähenemise praktilise väljaõppega. Fookus on tööjõuturul vajalike oskuste arendamisel – näiteks süsteemihaldus, tarkvaraarendus, infoturve. Õpe on enamasti tihedalt seotud reaalse tööeluga ja praktikakohtadega. Tööandjad hindavad rakenduskõrghariduse puhul seda, et lõpetajad on sageli kohe tööle rakendatavad.
Erialased kutsetunnistused ja sertifikaadid: sihitud ja ajakohased
Erialased sertifikaadid, nagu Microsofti, Cisco, CompTIA või AWS tunnistused, keskenduvad konkreetsele tehnoloogiale või oskusele. Need on tihti hästi ajakohased, tihti tööandjate poolt nõutud ja tõendavad kandideerija praktilisi oskusi. Näiteks CCNA või Microsoft Certified Azure Administrator on väga hinnatud tunnistused võrgu- ja pilvetehnoloogiate vallas.
Sertifikaadid sobivad eriti hästi:
- neile, kes on juba tööturul ja soovivad uusi oskusi omandada või karjääriredelil tõusta;
- karjääripöörde tegijatele;
- või neile, kes ei soovi läbida mitmeaastast akadeemilist õpet.
Puuduseks on see, et need ei asenda laiapõhjalist haridust – puudub süsteemsem arusaam ja sageli ka pehmete oskuste arendamine (nagu tiimitöö, projektijuhtimine jne).
Millal eelistada mida?
- Kui eesmärk on tugev karjäär rahvusvahelistes või teaduspõhistes ettevõtetes: klassikaline diplom on tihti eelduseks;
- Kui soovid kiiresti tööle asuda ja omandada praktilisi oskusi: rakenduskõrgharidus pakub hea tasakaalu;
- Kui oled juba tööturul või soovid spetsialiseeruda: sertifikaadid annavad konkreetse eelise.
Tegelikult ei pruugi need valikud olla vastandlikud, vaid täiendavad – paljud edukad spetsialistid kombineerivad akadeemilise hariduse ja praktilised sertifikaadid.
Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022. aasta raport „Edukus tööturul“ toob samuti välja haridustaseme mõju tööturul hakkamasaamisele. Uuringu tulemused näitavad, et kõrgema haridustasemega inimesed saavutavad üldiselt paremaid tulemusi – näiteks on nende hõive määr kõrgem ja palgatase suurem. Samas rõhutatakse, et ka kutseharidusel on tööturul oluline roll, pakkudes praktilisi oskusi ja kiirendades siirdumist tööturule, eriti tehnilistel ja spetsiifilistel erialadel nagu IKT. Seega ei pruugi alati olla määravaks ainult hariduse tase, vaid pigem selle vastavus konkreetse töö sisu ja ootustega.
Taltech IT Kolledži roll
TalTech IT Kolledž (nüüd osa TalTechist) pakub rakendus-kõrgharidust, mis on justkui sild akadeemilise maailma ja tööturu vahel. Kolledži tugevus on koostöös valdkonna ettevõtetega, praktilises lähenemises ning õpetajates, kes ise sageli töötavad aktiivselt IT-sektoris.
IT Kolledži lõpetajad saavad tugeva vundamendi, millele saab hiljem liita nii magistriõppe, kui ka erialased sertifikaadid. See teeb kolledžist hea lähtepunkti neile, kes otsivad praktilist, aga samas põhjalikku haridusteed.
Kokkuvõtteks
IT-tööturul pole enam ainult üks “õige tee”. Oluline on pidev enesetäiendamine, kohanemisvõime ja oskus kombineerida erinevaid haridusteid vastavalt oma karjäärieesmärkidele. Kas diplom, rakenduskõrgharidus või sertifikaat – igaühel on oma roll, ning parima tulemuse saab siis, kui neid nutikalt kombineerida.