Eben Mogleni 1999. aasta essee „Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright“ paistab olema üks mõjukamaid vaba tarkvara liikumise manifestatsioone. Tänud TalTech kursusele E-ITSPEA, ilmselt ei oleks ise kunagi seda esseed avastanud.
Moglen väitis, et digitaalne tehnoloogia, eriti vaba tarkvara, muudab autoriõiguse süsteemi põhimõtteliselt üleliigseks. Ta kuulutas välja „anarhismi võidu“ – mitte kaoses, vaid koostööl põhinevas tootmises, kus teadmised ja looming levivad vabalt, ilma tsentraliseeritud kontrollita (loe: ilma copyright). Veidi üle 25 aasta hiljem on aga ilmselt kõigile selge, et paljud tema ideed on osutunud prohvetlikuks, kuid kaugeltki mitte kõik ei ole täide läinud.
Vaba tarkvara kui ühiskondlik infrastruktuur – ennustus, mis läks täide
Moglen väitis, et vaba tarkvara ei ole pelgalt nišš, vaid saab ühiskonna digitaalseks infrastruktuuriks. Ta nimetas tarkvara „avalikuks hüveks“, mille loomine ja jagamine on kollektiivne tegevus. Tänaseks on Linux, Apache, PostgreSQL, Firefox, Kubernetes ja tuhanded teised vaba tarkvara projektid muutunud kriitiliseks osaks nii interneti kui ka ettevõtete toimimisest. Isegi Microsoft, vaba tarkvara kunagine vastane, on nüüd suurim panustaja GitHubis (ja omanik).
Mogleni idee, et kui ühendada inimesed tänu internetile, hakkab tarkvara “voolama” – on saanud reaalsuseks. Tänapäeva avatud lähtekoodiga kogukonnad näitavad, kuidas globaalne koostöö võib ületada traditsioonilisi usulisi, majanduslikke ja geograafilisi piire.
Autoriõiguse „surm“ – ennustus mis “suri” kiiremini, kui kirja sai
Mogleni kõige vastuolulisem väide oli, et autoriõigus „sureb“ digitaalses ühiskonnas. Tegelikkuses on autoriõiguse süsteem pigem tugevnenud (loe: enam kontrolli omav). DMCA, ACTA, SOPA, PIPA ja sarnased seadused on laiendanud intellektuaalomandi kaitset, mitte seda nõrgestanud. Digitaalne DRM, voogedastusplatvormid ja näiteks High-bandwidth Digital Content Protection (HDCP) protokolli loomine näitavad, et autoriõiguse ja lobistide jõud on endiselt tugev.
Huvitav fakt – isegi vaba tarkvara ise tugineb autoriõigusele: GPL ja teised litsentsid kasutavad autoriõigust, et tagada tarkvara vaba levik. Nagu üks kriitik märkis: „Anarhistlik tootmine vajab siiski riiklikku õiguskaitset, et toimida.“
Mogleni visioon vaba tarkvara kui ühiskondliku koostöö mudelist on osutunud täpseks. Kuid tema lootus autoriõiguse kadumisele oli liialdatud. Tegelikult on autoriõigus kohanenud ja leidnud uusi viise kontrolli säilitamiseks digitaalses maailmas.