Virginia Shea netiketikäsud on olnud internetisuhtluse aluseks alates 1990-ndatest ning need tekkisid praktilisest vajadusest – tuua selgust kiiresti kasvavasse ja üha eriskummalisemaks muutuvasse Interneti maailma, pakkudes oma ettepanekud viisakaks ja konfliktivabaks suhtluseks. Ta koondas kokku enimlevinud mitte-ametlikud kokkulepped, mis olid aja jooksul välja kujunenud meililistides ja veebifoorumites. Väga suureks inspiratsiooniks olid Usenetis vaikimisi välja kujunenud kokkulepped, millest inspireerituna tekkisidki kümme käsku.
Mõtle enne, kui kirjutad
See netikäsk on ajas muutunud veelgi olulisemaks – tänapäeva digimaailmas, kus sotsiaalmeedia ja kiirsuhtlusplatvormid võimaldavad hetkega jagada mõtteid üle maailma, võib läbimõtlemata postitus kiiresti levida ja põhjustada ootamatuid konflikte või vastasseisu. Seetõttu on oluline enne kirjutamist kaaluda oma sõnade mõju ja sobivust. Arne Ots kirjutas Äripäevas, et e-kirja puhul kehtivad samad reeglid, mis ametliku kirjavahetusegi puhul – fakt mida tänapäeval kiputakse unustama. Loe tema arvamust ja soovitusi pikemalt siit.
Piira oma sõnumite pikkust?
Mõned netikäsud on aga tänapäeval tänu tehnoloogia kiirele arengule oma tähtsust kaotamas, üks nendest aegunud käskudest on “piira oma sõnumite pikkust”. Interneti algusaastatel, mil internetikiirused olid madalad ja foorumites valitsesid ranged mahupiirangud, peeti viisakaks saata lühikesi ja konkreetseid sõnumeid. Viisakus ei ole loodetavasti veel kuskile kadunud, kuid mahupiirangud on peaaegu kadunud ja tihti ogni pigem huvitavam lugeda pikemaid arutelusid ning mõtteid.